Kestliku arengu tähtsuse kasvades pööravad üha enam ettevõtteid – nii suuri kui ka väikesed – tähelepanu oma tegevuse keskkonnamõjudele. Keskkonnajuhtimissüsteem on tööriist, mille abil ettevõtted saavad oma tegevust kavandada ja arendada keskkonnasõbralikumaks. Kui keskkonnajuhtimissüsteemid on traditsiooniliselt olnud suurte ettevõtete kasutuses, saavad ka väikeettevõtted nende rakendamisest olulist kasu. Selles artiklis käsitleme, mida tähendab keskkonnajuhtimissüsteem, miks väikeettevõtted seda vajavad ja kuidas väikeettevõte saab keskkonnajuhtimissüsteemi samm-sammulise rakendamisega alustada.
Alusta keskkonnasüsteemi loomist, laadides tasuta juhendi keskkonnasüsteemi loomiseks.
Keskkonnajuhtimissüsteem on süsteem, mille abil saab ettevõte planeerida, rakendada, jälgida ja täiustada oma keskkonnaalast vastutust. Üldiselt tuntud keskkonnajuhtimissüsteem on ISO 14001, mis pakub standardipõhist lähenemist keskkonnaasjade juhtimisele. See tähendab, et ettevõte analüüsib oma tegevuse mõju keskkonnale ja püüab neid mõjusid konkreetsete tegevustega vähendada.
Väikeettevõtetele võib keskkonnasüsteem olla oluliseks konkurentsieeliseks. Tarbijad ja kliendid hindavad üha enam ettevõtteid, kes võtavad arvesse keskkonnaküsimusi. Lisaks saavad väikeettevõtted keskkonnasüsteemi abil vähendada kulusid, optimeerides näiteks energiatarbimist ja materjalihankeid. Sageli nõutakse avalikes hangetes või koostöös suuremate ettevõtetega, et ettevõttel oleks kasutusel keskkonnasüsteem, seega võib selle kasutuselevõtt avada uksi ka uutele ärivõimalustele.
Keskkonnasüsteemi kasutuselevõtt toob väikeettevõttele kaasa palju eeliseid. Esiteks võimaldab see süsteemset viisi keskkonnamõjude vähendamiseks, mis võib viia märkimisväärsete kulude kokkuhoiuni. Näiteks kui ettevõte vähendab jäätmete hulka või energiatarbimist, võivad ka tegevuskulud väheneda. Teine oluline eelis on paranenud maine: kliendid ja sidusrühmad hindavad vastutustundlikku ettevõtlust ning keskkonnasõbralikkus võib parandada ettevõtte mainet ja meelitada ligi uusi kliente.
Lisaks aitab keskkonnajuhtimissüsteem ettevõttel hallata keskkonnaga seotud riske ning olla kursis seadusandluse nõuetega. See võib olla eriti kasulik väikestele ettevõtetele, kellel ei pruugi olla oma keskkonnaeksperte. Kui ettevõttel on selge süsteem keskkonnaasjade haldamiseks, saab vähendada vigaderiske ja tagada, et tegevus vastaks seadustele ja regulatsioonidele.
Keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamine võib algul tunduda keeruline, kuid protsessi on võimalik hallata, kui see jagatakse selgeteks etappideks. Esimene samm on pühendumine – ettevõtte juhtkond peab pühenduma sellele, et keskkonnaalane vastutus on osa ettevõtte tegevusest. See pühendumine loob aluse kõikidele edasistele tegevustele.
Järgmiseks saab ettevõte teha algseisundi analüüsi, kus kaardistatakse praegused keskkonnamõjud, näiteks energia ja materjalide tarbimine ning jäätmete hulk. See aitab tuvastada peamised arendusvaldkonnad. Seejärel saab koostada keskkonnaeesmärgid ja tegevuskava, milles määratletakse, kuidas ja millise ajakava alusel eesmärke püütakse saavutada. Tegevuskavas saab keskenduda näiteks energiatõhususele, jäätmete vähendamisele või tooraine vastutustundlikule hankimisele.
Kui plaan on valmis, on ettevõttel oluline koolitada töötajaid keskkonnaküsimustes ning tagada, et kõigil oleksid teadmised ja oskused uute tööviisidega kohandumiseks. Lõpuks tuleks süsteemi regulaarselt jälgida ja hinnata. Jälgimise abil saab mõõta edusamme ja tuvastada võimalikke parandusmeetmeid. Keskkonnahaldussüsteem ei ole ühekordne projekt, vaid pidev protsess, mis areneb aja jooksul vastavalt ettevõtte vajadustele ja eesmärkidele.
Keskkonnaeesmärkide seadmine on tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi keskne osa. Eesmärgid peaksid olema realistlikud, mõõdetavad ja vastama ettevõtte ressurssidele ja tegevuskeskkonnale. Hea eesmärgi seadmine algab põhjalikust praeguse olukorra analüüsist. Kui teatakse, millistes asjades saab ettevõte paraneda, saab seada konkreetseid, saavutatavaid eesmärke. Näiteks energiatarbimise vähendamine kindla protsendi võrra või jäätmete vähendamine samm-sammult võivad olla head aluspõhimõtted.
Eesmärgid peavad olema ka täpselt määratletud ja ajastatud. Kui eesmärgil on selge ajakava, näiteks „vähendame plastiku kasutamist 20% järgmise aasta jooksul“, muutub eesmärkide jälgimine ja edusammude hindamine lihtsamaks. On oluline seada eesmärke, mis toetavad ettevõtte pikaajalist jätkusuutlikku arengut ja mis on kooskõlas ettevõtte tegevuse ulatuse ja ressurssidega.
Alusta keskkonnasüsteemi loomist, laadides tasuta juhendi keskkonnasüsteemi loomiseks.
Keskkonnajuhtimissüsteemi tõhus kasutuselevõtt eeldab ettevõtte ressursside realistlikku kaardistamist ja hoolikat eelarvestamist. Väikeettevõtte jaoks võib eelarvestamine olla eriti oluline, et tagada keskkonnaga seotud meetmete majanduslik teostatavus, kahjustamata samas ettevõtte muid toiminguid. Alguses võib ettevõte teha ressursside analüüsi, et välja selgitada, millised finants- ja personaliressursid on saadaval.
Eelarves tasub arvestada nii otseseid kui ka kaudseid kulutusi. Otsesed kulud võivad hõlmata näiteks energiatõhususmeetmete, materjalihangete ja jäätmekäitlusega seotud kulusid. Kaudsed kulud, nagu töötajate koolitus ja võimalikud väliseksperdid, võivad samuti olla märkimisväärsed. Kui eelarve on koostatud, on lihtsam tagada, et keskkonnaalased tegevused jäävad rahaliselt kontrolli alla. Samuti saab kaardistada võimalikke toetusi ja abivahendeid, mida ettevõte võib küsida oma keskkonnategevuse toetamiseks.
Väikeettevõttes ei pea keskkonnategevused olema keerulised – tihti võivad kõige tõhusamad olla väikesed, igapäevased muudatused. Kohe rakendatavad meetmed võivad olla näiteks energiatarbimise vähendamine, kustutades mittevajalikud tuled ja seadmed, või üleminek ümbertöödeldud paberi ja vastutustundlike kontoritarvikute kasutamisele. Samuti on jäätmete sorteerimise arendamine ja plasti vähendamine töökohal kiired, kergesti rakendatavad meetmed.
Jätkusuutlikumate materjalide valik hangetes ja digitaalsete protsesside kasutamine paberi kasutamise vähendamiseks on muud näited. Lisaks võib ettevõte kaaluda tööreiside vähendamist või julgustada töötajaid keskkonnasõbralikele liikumisviisidele, nagu ühiskasutatavad sõidud või rattasõit. Need väikesed muudatused võivad avaldada märkimisväärset mõju nii ettevõtte keskkonnajalajäljele kui ka kuludele.
Keskkonnasüsteemi edukas rakendamine nõuab kõikide töötajate pühendumust. Esimene samm on informeerida personali keskkonnasüsteemi tähtsusest ja sellest, kuidas nende panus on otsustava tähtsusega. Kui töötajad mõistavad, miks keskkonnategevusi tehakse ja kuidas need mõjutavad ettevõtet ja keskkonda, on nad tõenäoliselt motiveeritumad tegutsema eesmärkide kohaselt.
Koolitus ja regulaarne teavitamine on head viisid töötajate teadlikkuse suurendamiseks keskkonnaalastes küsimustes. Näiteks töötoad, kus töötajad saavad ise ideid esitada ja osaleda keskkonnategevuste planeerimisel, võivad parandada pühendumust. Lisaks motivatsioonid, nagu tänud ja auhinnad keskkonnasõbralike tegude eest, võivad suurendada töötajate motivatsiooni. Kui keskkonnasõbralikkus juurdub ettevõtte kultuuri osaks, võtavad töötajad keskkonnaeesmärgid loomulikult oma igapäevaellu ja edendavad ettevõtte säästva arengu teed aktiivselt.
Keskkonnasüsteemi toimivuse ja tõhususe tagamine eeldab selgeid näitajaid ja regulaarset jälgimist. Näitajad annavad ettevõttele konkreetset teavet selle kohta, kui hästi seatud keskkonnaeesmärgid saavutatakse ning kus on veel arenguruumi. Esimene samm on määratleda olulised näitajad, mis on seotud ettevõtte tegevusega, nagu energiakasutus, jäätmete kogus, veekasutus või toorainete tarbimine. Näitajad peaksid olema selged, kergesti mõõdetavad ja võrreldavad, et arengut oleks võimalik järjekindlalt ajas jälgida.
Mõõtmine ja jälgimine peaks olema pidev, et ettevõte saaks kiiresti tuvastada võimalikke muutusi ja vajadusel reageerida. Lisaks on hea koostada aruandeid, mis analüüsivad mõõtmistulemusi ja võrdlevad neid varasemate andmetega. Nende aruannete abil saab ettevõte teha teadlikke otsuseid ja suunata ressursid tõhusalt. Jälgimise kaudu saab ettevõte ka veenduda, et keskkonnasüsteem toimib ja pakub tegelikku väärtust, mitte ei jää vaid passiivseks osaks ettevõtte tegevusest.
Alusta keskkonnasüsteemi loomist, laadides tasuta juhendi keskkonnasüsteemi loomiseks.
Keskkonnajuhtimissüsteemi sertifitseerimine, näiteks ISO 14001, ei ole kõigile ettevõtetele kohustuslik, kuid see võib tuua märkimisväärset kasu. Sertifitseerimine on tõend, mille annab sõltumatu osapool selle kohta, et ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteem vastab teatud rahvusvahelistele standarditele ja järgib süsteemset lähenemisviisi. Sertifitseerimine võib parandada ettevõtte mainet klientide ja sidusrühmade silmis, kuna see annab konkreetse tõendi ettevõtte pühendumusest keskkonnale.
Sertifitseerimine võib olla kasulik ka konkurentsivõime seisukohalt, kuna paljud kliendid ja äripartnerid nõuavad keskkonnasertifikaati või hindavad seda koostööpartnerite valikul. Samas kaasneb sertifitseerimisega kulusid ja ajalist pühendumist, mida tasub eriti väikestes ettevõtetes arvesse võtta, kus ressursid võivad olla piiratud. Kui ettevõte otsustab sertifitseerimist taotleda, tasub seda vaadata kui investeeringut, mis võib tuua pikaajalist kasu, nagu uute turgude avanemine ja paranenud kliendilojaalsus.
Keskkonnakommunikatsioon on oluline osa keskkonnasüsteemist, sest see võimaldab ettevõttel teavitada kliente ja teisi sidusrühmi pühendumusest jätkusuutlikule arengule ja vastutustundlikkusele. Hästi planeeritud keskkonnakommunikatsioon suurendab ettevõtte läbipaistvust ja usaldusväärsust. Kommunikatsioonis tasub keskenduda konkreetsetele saavutustele ja eesmärkidele, nagu energiatarbimise vähendamine või taastuvate materjalide kasutamine. See annab klientidele selge pildi ettevõtte keskkonnategevustest ja teeb ettevõtte püüdlused kergemini mõistetavaks.
Kliendid hindavad eriti ausust ja realismi – parem on selgelt suhelda ka pooleliolevatest eesmärkidest kui saavutusi liialdada. Sotsiaalmeedia, ettevõtte veebileht ja regulaarsed infokirjad on head kanalid keskkonnasuhtluses. Ettevõte saab oma suhtluses kasutada ka sertifikaate ja tunnustusi, mis suurendavad usaldust ja eristavad ettevõtet konkurentidest. Kui ettevõte jagab teavet oma keskkonnategevustest, saab see samal ajal julgustada kliente ja koostööpartnereid tegema vastutustundlikke valikuid.
Keskkonnasüsteemi edu seisukohast on oluline, et süsteemi ei peetakse staatiliseks, vaid seda arendatakse ja hooldatakse pidevalt. Pidev arendamine tähendab, et keskkonnasüsteemi hinnatakse regulaarselt ning sellele tehakse vajadusel muudatusi, kui äri- või kliendi vajadused või seadusandlikud nõuded muutuvad. Keskkonnasüsteemi tõhusust saab kinnitada sisemiste audititega, mis uurivad, kui hästi süsteem toimib ja kas eesmärgid on saavutatud.
Haldamine tähendab seevastu seda, et keskkonnasüsteemi eest hoolitsetakse igapäevases tegevuses. See võib sisaldada personali koolitamist, uute keskkonnapraktikate kasutuselevõttu või tulemuste regulaarset hindamist. Kui keskkonnasüsteem areneb koos ettevõttega, jääb see asjakohaseks ja suudab vastata võimalikele uutele väljakutsetele ja võimalustele. Keskkonnaprobleemide pidev tähelepanu tagab, et ettevõtte tegevus on jätkusuutlikul alusel ning toetab ettevõtte pikaajalist edu.
Alusta keskkonnasüsteemi loomist, laadides tasuta juhendi keskkonnasüsteemi loomiseks.